{"id":3817,"date":"2024-08-30T10:16:32","date_gmt":"2024-08-30T08:16:32","guid":{"rendered":"https:\/\/aidssh.instant.al\/porto-palermo-ne-tre-kohe-aidssh-kujton-viktimat-pafaj\/"},"modified":"2024-08-30T10:16:32","modified_gmt":"2024-08-30T08:16:32","slug":"porto-palermo-ne-tre-kohe-aidssh-kujton-viktimat-pafaj","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/aidssh.al\/en\/porto-palermo-ne-tre-kohe-aidssh-kujton-viktimat-pafaj\/","title":{"rendered":"Porto Palermo in Three Periods: AIDSSH Remembers the Innocent Victims"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-slider-container\" id=\"wp-slider-1\" style=\"position:relative;overflow:hidden;\"><div class=\"wp-slider-track\" style=\"display:flex;transition:transform 0.4s ease;\"><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456538224_825213403056444_951968714109095375_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456515001_825216093056175_7436399853524977546_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456269843_825213006389817_1496792379163474106_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/455953964_825213286389789_6977021254313844619_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456597136_825213693056415_732302378015877057_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456603620_825213549723096_2622099088444892228_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456603811_825215603056224_7704627660940663113_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456606781_825213359723115_7335396814817313257_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456606859_825213729723078_188656208048989192_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456612221_825213319723119_2606510217636924968_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456615280_825213593056425_5715748632815346014_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456627808_825217246389393_4260850053922982867_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/foto%2041.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><div class=\"wp-slider-slide\" style=\"flex:0 0 100%;scroll-snap-align:center;padding:10px;\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/aidssh.al\/wp-content\/uploads\/restored\/uploads\/456759048_825213453056439_3087592730107360118_n.jpg\" alt=\"\" style=\"width:100%;height:auto;border-radius:8px;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);\"><\/div><\/div><button class=\"wp-slider-prev\" style=\"position:absolute;top:50%;left:20px;transform:translateY(-50%);z-index:2;background:#fff;border:none;padding:10px;border-radius:100%;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);cursor:pointer;color:black;aspect-ratio:1;line-height:0.6em;\">&#10094;<\/button><button class=\"wp-slider-next\" style=\"position:absolute;top:50%;right:20px;transform:translateY(-50%);z-index:2;background:#fff;border:none;padding:10px;border-radius:100%;box-shadow:0 2px 6px rgba(0,0,0,0.15);cursor:pointer;color:black;aspect-ratio:1;line-height:0.6em;\">&#10095;<\/button><\/div><script>\n    (function(){\n        const container = document.getElementById(\"wp-slider-1\");\n        const track = container.querySelector(\".wp-slider-track\");\n        const slides = container.querySelectorAll(\".wp-slider-slide\");\n        const prevBtn = container.querySelector(\".wp-slider-prev\");\n        const nextBtn = container.querySelector(\".wp-slider-next\");\n        let index = 0;\n\n        function updateSlide() {\n            track.style.transform = \"translateX(\" + (-index * 100) + \"%)\";\n        }\n\n        prevBtn.addEventListener(\"click\", function() {\n            index = (index - 1 + slides.length) % slides.length;\n            updateSlide();\n        });\n\n        nextBtn.addEventListener(\"click\", function() {\n            index = (index + 1) % slides.length;\n            updateSlide();\n        });\n    })();\n    <\/script>\n<p class=\"MsoNormal\"><strong><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">Porto Palermo 23 Gusht 2024<\/span><\/strong><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">&#8211; Nje\u0308 dokument i Agjencise\u0308 Amerikane te\u0308 Inteligjence\u0308s (CIA), (Shkurt 1950), raporton pe\u0308r rruge\u0308timin ne\u0308 20 janar te\u0308 vitit 1950 te\u0308 14 makinave me persona te\u0308 internuar, pjese\u0308tare te\u0308 familjeve nacionaliste, nga burgu i Shkodre\u0308s drejt kalase\u0308 ne\u0308 Himare\u0308. Te\u0308 internuarit e rinj gjejne\u0308 aty te\u0308 tjere\u0308 si ata, te\u0308 transferuar nga kampi i internimit te\u0308 Tepelene\u0308s. 75 vjet me\u0308 pare\u0308 ne\u0308 burgun e ke\u0308saj kalaje, pe\u0308rdorur me\u0308 pare\u0308 nga pushtimi fashist pe\u0308r kunde\u0308rshtaret politike\u0308, u mbyllen fe\u0308mije\u0308, gra e pleq, de\u0308nuar pa proces, pa gjyq. Ata ishin viktimat e para te\u0308 lufte\u0308s tragjike te\u0308 klasave qe\u0308 nisi ne\u0308 mbarim te\u0308 Lufte\u0308s se\u0308 Dyte\u0308 Bote\u0308rore.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Ne\u0308 kuade\u0308r te\u0308 Dite\u0308s Evropiane te\u0308 Pe\u0308rkujtimit te\u0308 Viktimave te\u0308 Regjimeve Totalitare, e pe\u0308rcaktuar nga Parlamenti Evropian, KE dhe Ke\u0308shilli i Evrope\u0308s, Autoriteti pe\u0308r Informim mbi Dokumentet e ish-Sigurimit te\u0308 Shtetit ne\u0308 bashke\u0308punim me Qendre\u0308n Kombe\u0308tare te\u0308 Librit dhe Leximit dhe Bashkine\u0308 e Himare\u0308s, te\u0308 mbijetuar e familjare\u0308 te\u0308 tyre, nderuan vuajtjen e te\u0308 miturve, grave, te\u0308 rinjve, e te\u0308 moshuarve pa faj qe\u0308 u internuan ne\u0308 Porto Palermo.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Ceremonine\u0308 e pe\u0308rkujtimi e pe\u0308rshe\u0308ndeti Kryetarja e Kuvendit, Elisa Spiropali: &#8220;Ka vete\u0308m 3 dekada e pak qe\u0308 Shqipe\u0308ria u nda nga diktatura komuniste. Foshnjet e lindura ne\u0308 ate\u0308 kufi thyerje te\u0308 historise\u0308 tashme\u0308 jane\u0308 prinde\u0308r e prinde\u0308rit e tyre jane\u0308 gjyshe\u0308r nipash e mbesash. E\u0308shte\u0308 shume\u0308 e ve\u0308shtire\u0308 t&rsquo;i shpjegohet fe\u0308mije\u0308s se\u0308 sote\u0308m se c\u0327fare\u0308 ishte burgu i nde\u0308rgjegjes. Se c\u0327fare\u0308 peshe kishte dera e qelise\u0308. Sa e erre\u0308t ishte humbella e galerise\u0308 ku punohej skllave\u0308risht. Se c\u0327fare\u0308 makthi ishin telat me gjemba, apo sa vriste plumbi qe\u0308 qe\u0308llonte ne\u0308 eme\u0308r te\u0308 ideologjise\u0308 qe\u0308 ndane\u0308 shqiptarin nga shqiptari, ne\u0308ne\u0308n nga biri, motre\u0308n nga ve\u0308llai, fqinjin nga fqinji. Qe\u0308 i ndante me barriera frike e urrejtjeje, refuzimi e mohimi&rdquo;.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Kryetarja AIDSSh, Gentiana Sula: &ldquo;Jemi ke\u0308tu pe\u0308r te\u0308 kujtuar viktimat e dy ideologjive me\u0308 te\u0308 rrezikshme te\u0308 shekullit 20, fashizmit dhe komunizmit te\u0308 cilat shkaktuan shume\u0308 viktima te\u0308 pafajshme. Ne synojme\u0308 te\u0308 nderojme\u0308 historite\u0308 e njere\u0308zve tane\u0308 qe\u0308 u detyruan me force\u0308 te\u0308 jetojne\u0308 ne\u0308 ke\u0308to kampe dhe te\u0308 parandalojme\u0308 qe\u0308 tragjedia e tyre te\u0308 mohohet e harrohet.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">Pe\u0308rkujtimi e\u0308shte\u0308 nje\u0308 akt jetik pe\u0308r te\u0308 kuptuar pasojat e tyre tragjike te\u0308 mekanizmave totalitare dhe pe\u0308r te\u0308 nde\u0308rtuar shoqe\u0308ri te\u0308 drejta e paqe\u0308sore ne\u0308 te\u0308 ardhmen. <\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Pe\u0308rmes pe\u0308rkujtimit ne fryme\u0308zojme\u0308 ndenje\u0308n e tolerance\u0308s ne\u0308 shoqe\u0308ri, ndric\u0327ojme\u0308 skutat me\u0308 te\u0308 erre\u0308ta te\u0308 historise\u0308, me misionin pe\u0308r mbushur hendekun qe\u0308 kane\u0308 le\u0308ne\u0308 pas lufta pe\u0308r pushtet dhe pe\u0308rplasjet ideologjike qe\u0308 vijojne\u0308 ende ne\u0308 dite\u0308t tona, pe\u0308rmes mohimit te\u0308 se\u0308 ve\u0308rtete\u0308s&rdquo;.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Drejtoresha e Qe\u0308ndre\u0308s Kombe\u0308tare Librit Leximit, znj. Alda Bardhyli, iu bashkua misionit te\u0308 AIDSSh-se\u0308 pe\u0308rmes aktivitetit Varg Festival, ku aktore\u0308t Dritan Boric\u0327i dhe Kudrejt Alikaj solle\u0308n poezite\u0308 e Luan Rame\u0308s mbi historine\u0308 e te\u0308 internuarve ne\u0308 Porto Palermo, pe\u0308rmes nje\u0308 performance\u0308 artistike krijuar nga Rovena Rrozhani me de\u0308shmi te\u0308 mbijetuarve te\u0308 ke\u0308tij kampi.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Et&rsquo;hem Fejzollari, kryetar i Shoqate\u0308s Antikomuniste e Ish-te\u0308 pe\u0308rndjekurve Politike\u0308 Demokrate\u0308 te\u0308 Shqipe\u0308rise\u0308: &#8220;Une\u0308 isha 5 vjec\u0327 i internuar ne\u0308 Tepelene\u0308 dhe mund te\u0308 quaj me plot goje\u0308n qe\u0308 ajo qe\u0308 ndodhi me ne ishte gjenocid. Ne u nde\u0308shkuam edhe pse fe\u0308mije\u0308. Njere\u0308zit tane\u0308 vazhdojne\u0308 te\u0308 vuajne\u0308 ata nuk i kane\u0308 gjetur ende eshtrat e shume\u0308 prej atyre qe\u0308 vdiqe\u0308n ne\u0308 ke\u0308te\u0308 kamp.&#8221;<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Pe\u0308rfaqe\u0308suesi i Bashkise\u0308 se\u0308 Himare\u0308s, Klajdi Mata i dore\u0308zoi pe\u0308rfaqe\u0308suesve te\u0308 familjeve, c\u0327mimin e solidaritetit pe\u0308r familjet Mirakaj, Kaloshi, Ndreu, Mavrovo, Lolo, Kthupi,Capi, C\u0327aushaj.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">De\u0308shmite\u0308 e mbledhura nga AIDSSH te\u0308 kate\u0308r te\u0308 de\u0308nuarve ne\u0308 Porto Palermo nde\u0308rsa ishin fe\u0308mije\u0308, Lek Pervizi, Lek Mirakaj, Dine Dine, Mirakaj dhe Rudina (Dema) Mane solle\u0308n atmosfere\u0308n e atyre viteve te\u0308 ashpra.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Eventi u pasurua nga ekspozita me piktura e Lek Pervizit ku jane\u0308 pe\u0308rfshire\u0308 portrete te\u0308 disa prej personave qe\u0308 kane\u0308 vuajtur de\u0308nimin ne\u0308 Kalane\u0308 e Porto Palermos, gjate\u0308 viteve 1949 -1950 kur kalaja she\u0308rbeu si kamp burg pe\u0308r gra, burra e fe\u0308mije\u0308. Ekspozita do te\u0308 qe\u0308ndroje e hapur pe\u0308r dy dite\u0308..<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Sipas dokumente arkivore, kampi i internimit qe\u0308 kish she\u0308rbyer deri ne\u0308 1942 si burg pe\u0308r kunde\u0308rshtare\u0308t e pushtimit fashizmit, u rihap shtate\u0308 vjet me\u0308 vone\u0308 pas vendosjes se\u0308 komunizmit ne\u0308 vend, pe\u0308r fe\u0308mije\u0308, gra e pleq, pa proces, pa gjyq, por ne\u0308 baze\u0308 te\u0308 nje\u0308 de\u0308nimi kolektiv -si shfaqje e lufte\u0308s tragjike te\u0308 klasave.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Historia e kampit -burg te\u0308 Porto Palermos e\u0308shte\u0308 shume\u0308 pak e dokumentuar. Te\u0308 dhe\u0308nat e gjetura si : nje\u0308 flete\u0308 regjistri me statistikat e te\u0308 internuarve (Arkivi i AIDSSH-se\u0308, Fondi nr, 4,Dosje nr.70), pak rreshta ne\u0308 dosjet individuale te\u0308 ish-te\u0308 de\u0308nuarve dhe de\u0308shmite\u0308 gojore te\u0308 mbledhura nga te\u0308 mbijetuarit te\u0308 ke\u0308tij kampi hedhin drite\u0308 mbi historine\u0308 e erre\u0308t te\u0308 ekzistence\u0308s se\u0308 kampit c\u0327&lsquo;njere\u0308zor.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">Ne\u0308 vijim te\u0308 pune\u0308s pe\u0308r zbardhjen e funksionimit dhe vuajtjeve ne\u0308 ke\u0308te\u0308 kamp, Autoriteti ne\u0308 bashke\u0308punim me Bashkine\u0308 Himare\u0308, synojne\u0308 te\u0308 fuse\u0308 ne\u0308 harte\u0308n e institucioneve te\u0308 vuajtjes edhe burgun e kalase\u0308 se\u0308 Porto Palermo, gjere\u0308sisht, pe\u0308r te\u0308 rre\u0308fyer nje\u0308 kohe\u0308 te\u0308 gjate\u0308 shtypjeje dhe mbijetese, qe\u0308 ze\u0308 fill ne\u0308 Lufte\u0308n e Dyte\u0308 Bote\u0308rore dhe vijon me vendosjen e regjimit komunist.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&#8220;Ne synojme\u0308 qe\u0308 ke\u0308to vende te\u0308 kthehen ne\u0308 vende kujtese kur qytetare\u0308t dhe te\u0308 rinj te\u0308 edukohen me ngjarje te\u0308 se\u0308 shkuare\u0308s dhe i ke\u0308rkojme\u0308 Bashkise\u0308, Ke\u0308shillit Bashkiak qe\u0308 ne\u0308 ke\u0308te\u0308 kala te\u0308 vendoset nje\u0308 pllake\u0308 qe\u0308 kujton dhe nderon kujtimin e atyre qe\u0308 vuajte\u0308n ne\u0308 ke\u0308to kamp.&#8221;-tha kryetarja e AIDSSH.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-family: 'Times New Roman',serif; mso-fareast-language: EN-GB;\">&nbsp;<\/span><span style=\"font-family: 'Times New Roman', serif;\">C\u0327do 23 gusht, Autoriteti me te\u0308 mbijetuar e familjare\u0308 te\u0308 tyre nderojne\u0308 vuajtjen e te\u0308 miturve, grave e te\u0308 moshuarve pa faj qe\u0308 u internuan ne\u0308 kampin e Tepelene\u0308s. Ke\u0308te\u0308 here\u0308 u zgjodh Porto Palermo.<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\"><span style=\"font-size: 18pt;\"><strong><span style=\"font-family: Times New Roman, serif;\">Fjala e Kryetares s&euml; Autoritetit, Dr. Gentiana Sula me rasti e eventin &ldquo;Porto Palermo Tjet&euml;r- Nga kamp, n&euml; p&euml;rkujtim.&rdquo;<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Porto &ndash;Palermo, nj&euml; kamp&nbsp; n&euml; tre koh&euml;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">22 gusht 2024<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Familjar&euml; t&euml; mbijetuar t&euml; k&euml;tij kampi dhe kampeve t&euml; ngritura n&euml; Shqip&euml;rin&euml; staliniste<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">T&euml; nderuar t&euml; ftuar,<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Mir&euml;serdh&euml;t k&euml;tu me ne n&euml; p&euml;rkujtimin&nbsp; e 23 gushtit, dit&euml;s q&euml; nderon viktimat e sistemeve totalitare, qoft&euml; komuniz&euml;m, qoft&euml; fashiz&euml;m,&nbsp; dy ideologji politike vrastare t&euml; shekullit 20 q&euml; prodhuan krimet m&euml; t&euml; m&euml;dha q&euml; kishte njohur njer&euml;zimi.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">E cil&euml;suar si Dita e Fjongos se Zez&euml;, t&euml; cil&euml;n mbar&euml; Evropa e kujton si dit&euml;n kur Ribbentrop dhe Molotov, dy figura p&euml;rfaq&euml;suese me ideologji t&euml; kund&euml;rta, ran&euml; dakord p&euml;r t&euml; marr&euml; n&euml; m&euml;nyr&euml; grabitqare territore t&euml; t&euml;ra, histori, kultura komb&euml;tare t&euml; popujve q&euml; i shikonin si pla&ccedil;k&euml; t&euml; vet&euml;n. Dy ideologji q&euml; si&ccedil; e provoi historia, synuan t&euml; shfarosin &ccedil;do ide politike e sociale, kulturore e tradicionale n&euml; lidhje me t&euml; mir&euml;n dhe keqen.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kalaja n&euml; tre koh&euml;.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Historia e saj na tregon se nd&euml;rtimi i k&euml;shtjell&euml;s ishte nj&euml; &euml;nd&euml;rr e vjet&euml;r, gati 400 vje&ccedil;are e banor&euml;ve t&euml; Himar&euml;s, q&euml; do t&rsquo;i jepte siguri varkave t&euml; shk&euml;mbimit t&euml; mallrave n&euml; port. Kjo &euml;nd&euml;rr d&euml;shmonte nevoj&euml; njer&euml;zore p&euml;r forc&euml;, q&euml;ndres&euml;, zhvillim e prosperitet.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Por historia t&euml; cil&euml;n kujtojm&euml; sot, u zhvillua n&euml; atmosfer&euml;n e brujtur me dhun&euml; e fatkeq&euml;si t&euml; shekullit e 20, kur kjo kala kthye n&euml; nj&euml; vend d&euml;nimi e internimi p&euml;r kund&euml;rshtar&euml;t dhe viktimat e dy ideologjive, p&euml;r t&euml; marr&euml; me tej form&euml;n e nj&euml; baz&euml; ushtarake, produkt i luft&euml;s s&euml; ftoht&euml;, mes Per&euml;ndimit edhe Lindjes, apo izolimit dhe antagonizimin e Shqip&euml;ris&euml; nga t&euml; dyja bot&euml;t, n&euml; t&euml; nj&euml;jt&euml;n koh&euml;.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Si fashizmi dhe komunizmi, dy d&euml;rrasa t&euml; kalb&euml;zueshme t&euml; klikave sunduese q&euml; nuk u kthyen kurr&euml; n&euml; anijen q&euml; do t&euml; shp&euml;tonte t&euml; ardhmen e bot&euml;s, izoluan n&euml; k&euml;t&euml; burg kund&euml;rshtar&euml;t politik&euml;, me q&euml;llim terrorizimin e &ccedil;do burimi t&euml; mundsh&euml;m t&euml; rezistenc&euml;s.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kalaja si kamp-burg n&euml; pushtimin fashist.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Nga koleksionin arkivor q&euml; AIDSSH mblodhi p&euml;r t&euml; identifikuar kalan&euml; e Porto Palermos, si vend i vuajtjes s&euml; d&euml;nimit, verifikoi se, gjat&euml; pushtimit fashist (1939-1943), n&euml; t&euml; u internuan &ldquo;komunist&euml;t dhe patriot&euml;t shqiptar&euml;&rdquo;. Ky kamp nuk ishte i vetmi. Dokumenti p&euml;rmend kampe n&euml; Gramsh, Peqin, Peshkopi, Burrel, Bar, Rom&euml;, Napoli, etj.(Historiku i Sigurimit t&euml; Shtetit 1943-44, mb&euml;shtetur n&euml; dokumentet e Lugotenc&euml;s). Nuk kemi gjetur ende t&euml; dh&euml;na p&euml;r numrin e personave t&euml; d&euml;nuar n&euml; t&euml;, apo emrat e tyre, por dim&euml;&nbsp; q&euml; shum&euml; prej tyre u internuam n&euml; viset e Italis&euml;.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Mbi p&euml;rplasjen e dy ideologjive n&euml; terrenin shqiptar, diskutuam&nbsp; edhe n&euml; simpoziumin&nbsp; e mbajtur, n&euml; 23 gusht 2023 n&euml; ish-kampin e internimit t&euml; Tepelen&euml;s, ku si n&euml; Porto Palermo, gjejm&euml; gjurm&euml; q&euml; ka l&euml;n&euml; historia e dy regjimeve, fashiste dhe komuniste.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Dy prej studiuesve shkencore, kontributor&euml; t&euml; partnerit ton&euml; italian, Institutit t&euml; Historis&euml; s&euml; Evrop&euml;s Mesdhetare, pjes&euml; e K&euml;shilli Komb&euml;tar Italian t&euml; Hulumtimit, soll&euml;n fakte t&euml; dokumentuara se gjat&euml; pushtimit italian 21.000 shqiptar&euml; ishin n&euml;n masa v&euml;zhgimi dhe 5600 u internuan n&euml; kampe. Sipas tyre shum&euml; personalitete shqiptare, t&euml; cil&euml;t kund&euml;rshtuan fashizmin, u internuan n&euml; kampet e ishujve italiane, si Ventotene etj.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Profilet e Safet Butk&euml;s, Zai Fundos, Ismail Karapicit, Isuf Luzajt, Abaz Ermenjit, Stavro Sk&euml;ndit. Myzafer Pip&euml;s, Osman Tarakut, Hasan Re&ccedil;it, Abdullah Shehrit etj.&nbsp; tregojn&euml; se ata ishin t&euml; arsimuar n&euml; per&euml;ndim n&euml; Franc&euml;, Austri, Gjermani, Itali, etj, zot&euml;rues t&euml; disa gjuh&euml;ve t&euml; huaja, aktiv&euml; n&euml; jet&euml;n kulturore, politike e shoq&euml;rore n&euml; vend pjes&euml;marr&euml;s aktiv&euml; t&euml; l&euml;vizjes antifashiste. Ata ishin pjes&euml; e aspiratave p&euml;r nd&euml;rtimin e pluralizimit politik n&euml; vend. Ishin pjestar&euml; t&euml; rezistenc&euml;s ndaj okupatorit te huaj;&nbsp; nacionalist&euml;, ballist&euml;, legalist&euml;, socialdemokrat&euml; q&euml; me mbarimin e Luft&euml;s s&euml; Dyt&euml; Bot&euml;rore dhe me vendosjen e regjimit stalinist n&euml; vend, u shigjetuan si armiq.&nbsp; Disa prej tyre u arratis&euml;n, t&euml; tjer&euml; u burgos&euml;n dhe t&euml; tjer&euml; u pushkatuan. Familjet q&euml; lan&euml; pas ishin viktimat e para t&euml; ideologjis&euml; s&euml; re komuniste.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kampi- burg n&euml; regjimin komunist.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Shqip&euml;ria edhe pse u rendit n&euml; krahun antifashist t&euml; luft&euml;s nuk u b&euml; pjes&euml; e Bllokut t&euml; vendeve t&euml; Evrop&euml;s Per&euml;ndimore. Nd&euml;rsa k&euml;to vende forcoheshin ekonomikisht fale lidhjeve euroantlantike dhe n&euml; OKB, adoptohej Deklarata Universale e t&euml; Drejtave te Njeriut, si nj&euml; kornize morale dhe ligjore p&euml;r respektimin dhe mbrojtjen e t&euml; drejtave t&euml; gjithsecilit; ato p&euml;r liri, siguri, jete, fjale t&euml; lir&euml;, l&euml;vizje, p&euml;r barazi p&euml;rpara ligjit, gjykim t&euml; drejt&euml;, p&euml;r mosdiskriminim.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">K&euml;shtu&nbsp; gjeopolitika dhe fitimtar&euml;t e rinj, e rendit&euml;n Shqip&euml;rin&euml; n&euml; Bllokun Lindor, me lider Bashkimin Sovjetik, duke ndjekur planet e nj&euml; ekonomie t&euml; centralizuar, duke sakrifikuar pluralizmin, demokracin&euml;, pron&euml;n private dhe lirin&euml; ekonomike dhe ne asgjesim te mbrojtjes te arritur deri atehere,&nbsp; t&euml;&nbsp; drejtave t&euml; individ&euml;ve.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Frika e elit&euml;s se re polike nga &ccedil;do lloj kund&euml;rshtim politik i shtyu ata t&euml; p&euml;rdornin dhun&euml; duke ju larguar aspiratave m&euml; t&euml; mira antifashiste q&euml; dikur kishin p&euml;rqafuar. T&euml; lidhur fillimisht me Jugosllavin&euml; dhe me Bashkimin Sovjetik, u ngrit nj&euml; regjim diktatorial stalinist, i cili zgjati p&euml;rgjat&euml; nj&euml; gjys&euml;m shekulli, edhe pasi vet&euml; Bashkimi Sovjetik e kishte e braktisur frym&euml;n staliniste t&euml; drejtimit.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">N&euml; Shqip&euml;ri sipas statistikave zyrtare mbi 6.000 persona u ekzekutuan me ose pa urdh&euml;r t&euml; gjykat&euml;s (kryesisht me pushkatim ose varje) dhe trupat e tyre nuk iu kthyen pothuajse asnj&euml;her&euml; familjeve t&euml; tyre p&euml;r varrim, nga ket&euml; 450 gra u d&euml;nuan me vdekje. Tragjedia i p&euml;rfshiu edhe f&euml;mij&euml;t. Vet&euml;m n&euml; kampin e Tepelen&euml;s regjistrohen t&euml; ken&euml; vuajtur mbi 1163 f&euml;mij&euml;. Statistikat e flet&euml;s s&euml; regjistrave t&euml; koh&euml;s tregojn&euml; se nga muaji tetor 1950 deri n&euml; dhjetor t&euml; po atij viti numri i f&euml;mij&euml;ve &euml;sht&euml; zvog&euml;luar me 285 vet&euml;. Sipas d&euml;shmitareve t&euml; mbijetuar ata vdiq&euml;n nga uria dhe dizanteria.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Sot Porto -Palermo d&euml;shmon ende gjurm&euml;t e Luft&euml;s s&euml; Ftoht&euml; q&euml; p&euml;rfundoi 34 vjet m&euml; par&euml;.&nbsp; &nbsp;Kthimi i portit n&euml; nj&euml; baz&euml; ushtarake n&euml; vitin 1968, krijoi nj&euml; popull t&euml; izoluar dhe t&euml; varf&euml;r, d&euml;mtoi individin, komunitetin me nd&euml;rtimin e paranojave mbi rrezikun alogjik q&euml; i vinte diktatur&euml;s s&euml; proletariatit nga perendimi imperialist. N&euml; k&euml;to tunele tashm&euml; t&euml; braktisura, regjimi programoi ankorimin e kat&euml;r n&euml;ndet&euml;se dhe magazinimi e rreth 20 katera silirues. Ende sot ky vend q&euml; magjeps dhe pret vizitor&euml; nga e gjth&euml; bota mban gjurm&euml;t e militarizimit n&euml; kontrast me bukurin&euml; natyrore t&euml; rivier&euml;s bregdetare shqiptare.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Dokumentimi<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Por ashtu si na ndodh edhe me kampin e Tepelen&euml;s, historia e kampit-burg t&euml; Porto Palermos&nbsp; edhe gjat&euml; regjimit komunist &euml;sht&euml; shum&euml; pak e dokumentuar. Kemi nj&euml; dokument t&euml; Agjencis&euml; Amerikane t&euml; Inteligjenc&euml;s (CIA), n&euml; t&euml; cil&euml;n raportohet p&euml;r rrug&euml;timin e 14 makinave me persona t&euml; internuar, t&euml; familjeve nacionaliste, nga burgu i Shkodr&euml;s drejt kalas&euml; s&euml; Himar&euml;s , nd&euml;rsa nj&euml; flet&euml; regjistri me statistikat e t&euml; internuarve,(Arkivi AIDSSH-s&euml;, Fondi nr. 4, Dosje nr.7) tregon se&nbsp; n&euml; prill t&euml; vitit 1950 n&euml; k&euml;t&euml; burg mbahen 98 burra, 66 gra, 36 f&euml;mij&euml; n&euml;n 14 vje&ccedil; t&euml; internuar. Po kjo histori nd&euml;shkimi pasurohet me d&euml;shmit&euml; e t&euml; mbijetuarve, t&euml; cil&euml;t jan&euml;&nbsp; prova e gjall&euml; e ekzistenc&euml;s s&euml; k&euml;tij burgu &ccedil;njer&euml;zor t&euml; regjimit totalitar. Ata d&euml;shmojn&euml; se shum&euml; familje q&euml; vuanin interinimin n&euml; Tepelen&euml; u d&euml;rguar n&euml; vitin 1949 n&euml; k&euml;t&euml; kamp &ldquo;me urdh&euml;r nga lart.&rdquo;&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">D&euml;shmit&euml; q&euml; mblodh&euml;m nga t&euml; mbijetuarit e k&euml;tij t&euml; kampi, vizatimet e mrekullueshme t&euml; Lek Previzit, d&euml;shmojn&euml; p&euml;r jet&euml;n e keqe me 200 gr buk&euml; n&euml; dit&euml;, n&euml; burgun e&nbsp; kalas&euml;, rrethuar me mure kur rridhte uji i detit, me shtratin n&euml; rrasat e ftohta t&euml; gurit, ku mungesa e drit&euml;s t&euml; verbonte dhe mungesa e higjien&euml;s t&euml; s&euml;murte.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Me mbylljen e Porto Palermos, n&euml; vitin 1950, t&euml; internuarit i rikthyen n&euml; kampin e Tepelen&euml;s. P&euml;r 47 vjet d&euml;shmitar&euml;t&nbsp; tan&euml;, udh&euml;tuan&nbsp; n&euml;n mbik&euml;qyrjen e Sigurimit t&euml; Shtetit dhe policis&euml; se burgjeve, nga nj&euml; kamp n&euml; tjetrin. Ata jan&euml; ende mes nesh, dikush 80 e dikush 90 vje&ccedil;, na hap&euml;n port&euml;n e traum&euml;s s&euml; tyre dhe pohuan at&euml; q&euml; narrativat e vjetra mohojn&euml;. P&euml;rpjekjet e Lek Pervizit p&euml;rmes botimeve t&euml; kujtimeve mbi Porto-Palermon, grafikat e tij, vizatimet e personazheve, p&euml;rshkrimet e Vasil Kokalit mbledhur n&euml; vite, p&euml;rputhja e tregimeve t&euml; Bibit, Dines, Rudin&euml;s, Lekes, qe ishin femije n&euml; k&euml;t&euml; kamp-burg,&nbsp; hedh drit&euml; mbi Porto Palermon e panjohur, larg magjepsjes rr&euml;z&euml;llit&euml;se t&euml; dit&euml;ve tona.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Ne mund t&rsquo;i marrim me mend vuajtjet tuaja, p&euml;rjashtimin shoq&euml;ror disa dekadash dhe mallin p&euml;r&nbsp; vendlindjen, banes&euml;n. Ne revoltohemi me padrejt&euml;sit&euml; ndaj jush q&euml; femije, dhe vet&euml;m mund t&euml; p&euml;rfytyrojm&euml; pafuqin&euml; e dashamir&euml;sve p&euml;r t&euml; ndryshuar situat&euml;n.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">P&euml;rtej dhembjes, jemi falenderues p&euml;r k&euml;to rr&euml;fime t&euml; forta, se k&euml;shtu po kuptojme pak ngapak se si utopite radikale p&euml;r nj&euml; t&euml; ardhme t&euml; mir&euml;, si ato t&euml; elit&euml;s politike shqiptare, mund t&euml; kthehen n&euml; orteqe q&euml; prodhojn&euml; dhembje e tragjedi.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kjo &euml;sht&euml; nj&euml; arsye pse ne vazhdojm&euml; t&euml; k&euml;mb&euml;ngulim, t&euml; kthehemi n&euml; Porto-Palermo dhe Tepelen&euml; aty ku viktimat, t&euml; mbijetuarit kryen pjes&euml;n m&euml; t&euml; ashp&euml;r t&euml; k&euml;tij &ldquo;udh&euml;timi&rdquo; t&euml; detyruar n&euml; kampe<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">P&euml;rkujtimi si akt parandalues.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">P&euml;rkujtimi &euml;sht&euml; nj&euml; akt, i cili ndodh n&euml; shoq&euml;ri dhe ka si gjithmon&euml; nj&euml; q&euml;llim final at&euml; t&euml; njohjes dhe kujtimit t&euml; viktimave t&euml; sistemeve totalitare. P&euml;rkujtimi &euml;sht&euml; nj&euml; akt jetik p&euml;r t&euml; kuptuar pasojat e tyre tragjike t&euml; mekanizmave totalitare dhe p&euml;r t&euml; nd&euml;rtuar shoq&euml;ri t&euml; drejta e paq&euml;sore n&euml; t&euml; ardhmen.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">P&euml;rmes p&euml;rkujtimit ne frym&euml;zojm&euml; ndenj&euml;n e toleranc&euml;s n&euml; shoq&euml;ri, nxisim ndjeshm&euml;rin&euml; ndaj t&euml; v&euml;rtet&euml;s me q&euml;llim p&euml;r t&euml; zbutur hendekun q&euml; kan&euml; l&euml;n&euml; pas&nbsp; lufta p&euml;r pushtet dhe p&euml;rplasjet ideologjike q&euml; vijojn&euml; ende n&euml; dit&euml;t tona, p&euml;rmes mohimit t&euml; s&euml; v&euml;rtet&euml;s.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Krimet e kryera, pas mbarimit t&euml; luft&euml;s&nbsp; n&euml; m&euml;nyr&euml; sistematike dhe t&euml; organizuar nuk mund ti normalizojme sikur s&#8217;kane ndodhur. P&euml;rgjat&euml; historis&euml; ka patur shum&euml; dhun&euml; e vrasje, por asnj&euml;her&euml; n&euml; p&euml;rmas&euml;n e atyre t&euml; totalitarizmave t&euml; modernitetit, ku krimi ishte organizuar n&euml; m&euml;nyr&euml; t&euml; p&euml;rsosur : disa b&euml;nin torturat, disa vrisnin, disa merrnin trupat, disa komandonin makinat q&euml; transportonin t&euml; burgosurit etj. Nd&euml;rsa disa t&euml; tjer&euml; ngrit&euml;n n&euml; k&euml;mb&euml; makinerin&euml; e propagand&euml;s duke tjerr&euml; mashtrime,&nbsp; manipuluar njer&euml;z, duke lavd&euml;ruar krimet, duke shkruar historin&euml; ashtu si partia urdh&euml;roi.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kjo &euml;sht&euml; nj&euml; dit&euml; q&euml; na fton t&euml; gjith&euml;ve, t&euml; mos jemi t&euml; pandjesh&euml;m ndaj vuajtjeve, t&euml; mos e shohim t&euml; kaluar&euml;n ton&euml; p&euml;rmes lenteve t&euml; ngushta q&euml; na kan&euml; mbetur q&euml; pas Luft&euml;s s&euml; Dyt&euml; Bot&euml;rore n&euml; lidhje me kontradiktat&nbsp; e vjetra, si debati mbi rezistenc&euml;n&nbsp; ndaj pushtuesve, ashtu dhe lufta e paprincip p&euml;r pushtet.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Historia komplekse q&euml; prodhuam 80 vjet m&euml; par&euml; vijon t&euml; ket&euml; ende reflektime kontradiktore n&euml; dinamik&euml;n shoq&euml;rore dhe politike t&euml; vendit edhe sot, grupe t&euml; ndryshme e perceptojn&euml; historin&euml;, sipas lidhjes s&euml; tyre me forcat e vjetra poltike, dhe nuk jan&euml; t&euml; gatsh&euml;m t&euml; punojn&euml; p&euml;r nj&euml; t&euml; ardhme t&euml; p&euml;rbashk&euml;t.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Prezenca juaj, d&euml;shmitar&euml;, t&euml; mbijetuar, aktivist&euml; t&euml; kujtes&euml;s &euml;sht&euml; dometh&euml;n&euml;se p&euml;r mesazhin q&euml; duam t&euml; p&euml;rcjellim mbar&euml; shoq&euml;ris&euml;. Nj&euml; qasje e till&euml;, e hapur dhe e ndershme ndaj historis&euml;, mb&euml;shtetur n&euml; nderimin ndaj viktimave, krijimin e nj&euml; narrative mbi ngjarjet historike q&euml; shoq&euml;ruan regjimin komunist, p&euml;rfshir&euml; k&euml;tu edhe rolin e forcave t&euml; ndryshme n&euml; luft&euml;, na &ccedil;on n&euml; rrug&euml;n e dialogut dhe pajtimit shoq&euml;ror.&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Duke qen&euml; n&euml; krah t&euml; viktim&euml;s, ne theksojm&euml; r&euml;nd&euml;sis&euml; e kujtimit t&euml; atyre q&euml; u d&euml;nuan, deportuan, torturuan ose humb&euml;n jet&euml;n p&euml;r shkak t&euml; p&euml;rkat&euml;sive t&euml; tyre politike ose familjare, kuptojm&euml; t&euml; kaluar&euml;n dhe m&euml;sojm&euml; nga gabimet e saj, parandalojn&euml; p&euml;rs&euml;ritjen, dhe nxisim hapat drejt pajtimit dhe tejkalimit t&euml; k&euml;saj traume kolektive.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">S&euml; fundmi kam nj&euml; fjal&euml; vler&euml;simi p&euml;r familjet q&euml; i mbijetuan k&euml;tij kampi edhe k&euml;tij regjimi. Disa prej jush n&euml; mes kujtimeve t&euml; k&euml;qija te k&euml;tij kampi ruajt&euml;t n&euml; memorien tuaj solidaritetit e banor&euml;ve t&euml; Himar&euml;s, q&euml; ju jepnin nga&nbsp; frutat e tok&euml;s s&euml; tyre. Sot&nbsp; Bashkia e Himar&euml;s ju dor&euml;zon nj&euml; &ccedil;mim nderimi q&euml; p&euml;rkujton q&euml;ndres&euml;n tuaj ne k&euml;t&euml; kamp internimi dhe n&euml; kampet e tjera te diktatur&euml;s. N&euml; emrin tuaj, dhe shpirtit t&euml; atyre q&euml; lat&euml; pas n&euml; k&euml;to kampe i k&euml;rkoj K&euml;shillit Bashkiak q&euml; n&euml; dyert e k&euml;saj kalaje t&euml; ket&euml; nj&euml; pllakat p&euml;rkujtimor n&euml; kujtim t&euml; atyre q&euml; vuajt&euml;n n&euml; t&euml;.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Ju uroj sh&euml;ndet t&euml; gjith&euml;ve n&euml; familjet tuaja, shendet e ve&ccedil; te mira!<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Thank you!<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">&nbsp;<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">&nbsp;<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" style=\"display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;\" src=\"\/wp-content\/uploads\/restored\/photos\/uploads\/WhatsApp%20Image%202024-09-04%20at%2016.17.34.jpeg\" alt=\"\" width=\"742\" height=\"494\" \/><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 18pt;\"><strong>P&euml;rsh&euml;ndetje e kryetares s&euml; Kuvendit, Elisa Spiropali n&euml; veprimtarin&euml; &ldquo;Porto Palermo tjet&euml;r-nga kamp, n&euml; p&euml;rkujtim&rdquo;, 22 gusht 2024<\/strong><\/span><\/p>\n<p>-Trajtimi me dinjitet,&nbsp; njohja e trash&euml;gimis&euml;&nbsp; politike, njer&euml;zore e komb&euml;tare e ish -t&euml; p&euml;rndjekur&euml;ve politik&euml; detyr&euml; e Kuvendit<\/p>\n<p>Ndihem shum&euml; e nderuar t&euml; marr pjes&euml; n&euml; k&euml;t&euml; veprimtari p&euml;rkujtimore. 23 gushti &euml;sht&euml; shenjuar nga Parlamenti Evropian si Dita e Kujtes&euml;s Europiane p&euml;r Viktimat e Komunizmit dhe Fashizmit.<\/p>\n<p>Nj&euml; dit&euml; homazhi e kujtese p&euml;r ato dhjetra milion&euml; jet&euml; njer&euml;zore t&euml; k&euml;putura n&euml; mes, ato drama e tragjedi personale t&euml; t&euml; gjith&euml; shoq&euml;ris&euml; njer&euml;zore, t&euml; shkaktuara nga k&euml;to dy skaje ekstreme t&euml; regjimeve dhe&nbsp;<\/p>\n<p>ideologjive, dy skaje t&euml; s&euml; nj&euml;jt&euml;s humner&euml;, dy an&euml; t&euml; t&euml; nj&euml;jt&euml;s monedh&euml; kriminale si&ccedil; ishte nazifashizmi dhe komunizmi.<\/p>\n<p>Shpesh k&euml;shillohet se p&euml;r t&euml; ecur p&euml;rpara nuk duhet kthyer koka pas; po aq shpesh thuhet edhe e kund&euml;rta: q&euml; t&euml; kesh siguri dhe garanci p&euml;r t&euml; mos u rip&euml;rs&euml;ritur e liga n&euml; t&euml; ardhmen, nj&euml; sy duhet mbajtur gjith&euml;her&euml; nga e shkuara!<\/p>\n<p>&Ccedil;far&euml; harrohet, rrezikon t&euml; rikthehet!<\/p>\n<p>Ka vet&euml;m tre dekada e pak q&euml; Shqip&euml;ria u nda nga diktatura komuniste. Foshnj&euml;t e lindura ne at&euml; kufi thyerjeje t&euml; historis&euml; tashm&euml; jan&euml; prind&euml;r e prind&euml;rit e tyre, jan&euml; gjysh&euml;r nipash e mbesash.<\/p>\n<p>&nbsp;&Euml;sht&euml; shum&euml; e v&euml;shtir&euml; t&rsquo;i shpjegohet f&euml;mij&euml;s s&euml; sot&euml;m se &ccedil;far&euml; ishte burgu i nd&euml;rgjegjes, se &ccedil;far&euml; peshe kishte dera e qelis&euml;, sa e err&euml;t ishte humbella e galeris&euml;&nbsp;<\/p>\n<p>ku punohej skllav&euml;risht, se &ccedil;far&euml; makthi ishin telat me gjemba apo sa vriste plumbi q&euml; q&euml;llonte n&euml; em&euml;r t&euml; ideologjis&euml; q&euml; ndante shqiptarin nga shqiptari; n&euml;n&euml;n nga biri, motr&euml;n nga v&euml;llai, fqinjin nga fqinji. Q&euml; i ndante me barriera frike e urrejtjeje, refuzimi e mohimi!<\/p>\n<p>Tre dekada jan&euml; nje koh&euml; shum&euml; e gjat&euml; p&euml;r individin, por jan&euml; pak n&euml; jet&euml;n historike t&euml; nj&euml; kombi. Edhe at&euml;her&euml; kur jeta e sjell q&euml; t&euml; prek&euml;sh pak histori para syve, q&euml; b&euml;het edhe m&euml; dramatike ndoshta, pik&euml;risht p&euml;r shkak t&euml; kontrasteve t&euml; hatashme.<\/p>\n<p>Porto Palermo, kjo perl&euml; e bregut ton&euml;, dukej si zgjedhja me djall&euml;zore p&euml;r t&euml; detyruar bashk&euml;jetes&euml;n e mrekullis&euml; me diell, det e mal dhe makthit me t&euml; cilin, pushtuesit dhe sunduesit e k&euml;tij vendi, mbyllnin, izolonin e rrekeshin t&euml; shtypnin e shuanin kund&euml;rshtar&euml;t e tyre!<\/p>\n<p>Mundet vet&euml;m ta imagjinosh e ta ndjesh, por jo ta p&euml;rshkruash, se si mund t&euml; jet&euml; nj&euml; burg, q&euml; k&euml;tej ka murin q&euml; mbyll trupin, andej i jep syrit lirin&euml; q&euml; t&euml; prek&euml; pafund&euml;sin&euml; e horizontit mbi det.<\/p>\n<p>&Euml;sht&euml; kaq e v&euml;shtir&euml; p&euml;r t&euml; gjith&euml; ne q&euml; vijm&euml; nga nj&euml; koh&euml; tjet&euml;r, q&euml; t&euml; imagjinojm&euml; se si mund t&euml; ket&euml; qen&euml; terri i qelis&euml;, n&euml; k&euml;t&euml; oaz t&euml; natyr&euml;s me diell q&euml; nuk per&euml;ndon kurr&euml;. S&euml; paku 13 muaj, 1949-1950, ky vend u tentua t&euml; b&euml;het varr &euml;ndrrash dhe mal vuajtjesh t&euml; pafundme njer&euml;zore.<\/p>\n<p>&nbsp;Por, dy Lek&euml;t, Pervizi e Mirakaj, q&euml; ndodhen k&euml;tu, e t&euml; tjer&euml;t, si t&euml; mbijetuar t&euml; asaj kohe t&euml; eg&euml;r, jan&euml; d&euml;shmia se asgj&euml; n&euml; k&euml;t&euml; bot&euml; nuk mund t&euml; jet&euml; m&euml; e fort&euml; se qenia njer&euml;zore; se e liga q&euml; i ra gurit dhe e theu, i ra njeriut dhe u thye vet&euml;! Sepse njeriu &euml;sht&euml; m&euml; i fort&euml; se vet&euml; e liga!<\/p>\n<p>E dashur Genta, t&euml; falenderoj p&euml;r iden&euml; e Autoritetit t&euml; Dosjeve q&euml; p&euml;rzgjodh&euml;t t&euml; ndani me publikun k&euml;t&euml; histori n&euml; Dit&euml;n e Kujtes&euml;s, ku krahas dokumenteve arkivor&euml;, do t&euml; flasin d&euml;shmitar&euml; okular&euml; t&euml; saj.<\/p>\n<p>Nj&euml; nga ata d&euml;shmitar&euml; t&euml; dor&euml;s s&euml; par&euml;, &euml;sht&euml; dhe biri i Dh&euml;rmiut dhe gjith&euml; Shqip&euml;ris&euml;, shkrimtari idealist dhe antifashist Petro Marko! Kund&euml;rshtar i &ccedil;do regjimi, shpirt i lir&euml; nga let&euml;rsia dhe ushtar i liris&euml;, Petro Marko, p&euml;rpara se t&euml; mbyllej n&euml; internim n&euml; ishullin italian t&euml; Ustik&euml;s, u internua, si&ccedil; shkruan vet&euml; ai, n&euml; atdheun e vet, n&euml; fshatin e tij, shum&euml; pran&euml; k&euml;saj kalaje, n&euml; Dh&euml;rmiun e Bregut.<\/p>\n<p>Sot, ne rikujtojm&euml; me dhembje e respekt, 82 burrat, 62 grat&euml; dhe 37 f&euml;mij&euml;t, t&euml; cil&euml;t bashk&euml;jetuan me vdekjen n&euml; birucat e k&euml;saj kalaje, p&euml;r 13 muaj.<\/p>\n<p>Ata 82 burra u rr&euml;mbyen p&euml;rdhunsh&euml;m prej sht&euml;pive e pun&euml;ve t&euml; tyre t&euml; p&euml;rditshme&nbsp;<\/p>\n<p>dhe kamp pas kampi u syrgjynos&euml;n n&euml;n muret e k&euml;saj kalaje.<\/p>\n<p>Ato 62 gra u nxorr&euml;n pa m&euml;shir&euml; prej sht&euml;pive e kujdesit p&euml;r f&euml;mij&euml;t dhe familjet dhe u degdis&euml;n n&euml; k&euml;to biruca.<\/p>\n<p>37 djem e vajza t&euml; mitura, u konsideruan gjithashtu armiq; i ndan&euml; nga f&euml;mij&euml;ria dhe i ndryn&euml; dhunsh&euml;m n&euml; ferrin q&euml; urrejtja n&euml; em&euml;r t&euml; ideologjis&euml;, kishte nd&euml;rtuar n&euml; k&euml;t&euml; skaj parajse t&euml; natyr&euml;s!<\/p>\n<p>Persekutimi komunist &euml;sht&euml; nj&euml; pjes&euml; e err&euml;t e historis&euml; moderne t&euml; shqiptar&euml;ve. Fatkeq&euml;sisht, ende jo e njohur si&ccedil; duhet; ende e paqortuar dhe kuptuar n&euml; gjith&euml; kompleksitetin e saj; pjes&euml; e nj&euml; tragjedia q&euml; pushtoi gati gjysm&euml;n e bot&euml;s dhe e b&euml;ri k&euml;t&euml; bot&euml;n ton&euml; t&euml; vog&euml;l shqiptare t&euml; zymt&euml; e tragjike.<\/p>\n<p>Kampi i Porto Palermos &euml;sht&euml; gjithashtu nj&euml; nga faqet q&euml; duhet studiuar, ekspozuar dhe nj&euml;lloj si viruset q&euml; vriten kur dalin n&euml;&nbsp;<\/p>\n<p>drit&euml; t&euml; diellit, duhet t&euml; ndri&ccedil;ohet nga drita e njohjes p&euml;r t&rsquo;u ndar&euml; p&euml;rfundisht me t&euml;.<\/p>\n<p>Mbijetesa juaj, t&euml; dashur miq, &euml;sht&euml; sa fat individual, po aq dhe nj&euml; detyrim p&euml;r t&euml; d&euml;shmuar t&euml; v&euml;rtet&euml;n tuaj! Nj&euml;lloj si frati i madh At Zef Pllumi, juve ju kurseu e keqja, p&euml;r t&euml; rrojtur e p&euml;r t&euml; d&euml;shmuar mbi t&euml;. Edhe fal&euml; jush, duke njohur t&euml; shkuar&euml;n, do t&euml; jet&euml; m&euml; e sigurt edhe vet&euml; e ardhmja!<\/p>\n<p>T&euml; nderuar miq,<\/p>\n<p>Viktimat dhe t&euml; ish t&euml; persekutuarit prej regjimit totalitar meritojn&euml; dhe do t&euml; vijojn&euml; t&euml; meritojn&euml; gjith&euml; nderimin dhe respektin e shoq&euml;ris&euml; e t&euml; brezave.<\/p>\n<p>Sa m&euml; shum&euml; t&euml; nxjerrim nga raftet e pluhurosura n&euml; drit&euml;n e publikut k&euml;to histori, aq m&euml; vendosm&euml;risht do t&euml; ndahemi prej tyre, duke ia l&euml;n&euml; nd&euml;shkimin jo urrejtjes e hakmarrjes, por gjykimit t&euml; historis&euml; dhe institucioneve demokratike.<\/p>\n<p>P&euml;rndekja q&euml; preku edhe Petro Markon, shenjoi n&euml; m&euml;nyr&euml; t&euml; nj&euml;jt&euml;, si t&euml; burgosur edhe komunist&euml;t, n&euml; fillim kur luftonin p&euml;r &ccedil;lirimin e vendit, edhe antikomunist&euml;t m&euml; pas q&euml; d&euml;shironin nj&euml; Shqip&euml;ri me fytyr&euml; nga per&euml;ndimi.<\/p>\n<p>N&euml; krye t&euml; her&euml;s, sipas Direktiv&euml;s s&euml; Jakomonit t&euml; dat&euml;s 5 qershor 1939, se &ldquo;t&euml; gjith&euml; personat t&euml; cil&euml;t &ccedil;mohen t&euml; rreziksh&euml;m p&euml;r sigurin&euml;, t&euml; internohen nga 1-5 vjet&rdquo;, vet&euml;m dy muaj pas pushtimit, autoritetet italiane urdh&euml;ruan krijimin e fushave e kampeve t&euml; internimit n&euml; mjaft zona t&euml; vendit, mes tyre edhe k&euml;tu, n&euml; Porto Palermo.<\/p>\n<p>Patriot&euml;t e luft&euml;tar&euml;t antifashist&euml;, q&euml; kishin filluar t&euml; organizoheshin kund&euml;r pushtuesve, do t&euml; provonin t&euml; nj&euml;jtin fat, edhe n&euml; kampet e tjera t&euml; internimit, n&euml; Shqip&euml;ri dhe Itali.N&euml; k&euml;t&euml; vit t&euml; 80-vjetorit&nbsp;<\/p>\n<p>t&euml; &ccedil;lirimit, nderim e respekt t&euml; thell&euml; p&euml;r patriot&euml;t antifashist&euml;, t&euml; internuar n&euml; kampet e fashizmit, q&euml; bashk&euml; me luft&euml;tar&euml;t e Ushtris&euml; Nacional-&Ccedil;lirimtare, sakrifikuan rinin&euml; dhe jet&euml;n p&euml;r lirin&euml; e Shqip&euml;ris&euml;.<\/p>\n<p>IV.<\/p>\n<p>M&euml; lejoni, zonja e zot&euml;rinj, t&euml; nd&euml;rtoj nj&euml; paralele p&euml;r dy nga grupet shoq&euml;rore m&euml; t&euml; goditura prej komunizmit: ish t&euml; persekutuarit dhe ish pronar&euml;t. E bashk&euml; me ta, edhe vet&euml; idealist&euml;t e sistemit. Ata q&euml; besuan dhe luftuan n&euml; em&euml;r t&euml; nj&euml; &euml;ndrre dhe u b&euml;n&euml; gjithashtu viktima te saj!<\/p>\n<p>N&euml; em&euml;r t&euml; drejt&euml;sis&euml; sociale, gjat&euml; dekad&euml;s s&euml; fundit, ligjet, politikat, programet dhe institucionet shtet&euml;rore jan&euml; marr&euml; n&euml; m&euml;nyr&euml; t&euml; posa&ccedil;me me k&euml;to dy grupe t&euml; respektuara, p&euml;r t&euml; vendosur n&euml; vend padrejt&euml;sit&euml; e totalitarizmit dhe&nbsp;<\/p>\n<p>rikthyer t&euml; drejtat e grabituara p&euml;r ish-pronar&euml;t dhe jet&euml;t e p&euml;rgjakura p&euml;r ish t&euml; persekutuarit.<\/p>\n<p>Q&euml;llimi yn&euml; &euml;sht&euml; q&euml; sa m&euml; shum&euml; t&rsquo;u rikthehen k&euml;to t&euml; drejta pronar&euml;ve, aq m&euml; shum&euml; do tua heqim at&euml; damk&euml;n e t&euml; qenurit &ldquo;Ish&rdquo;, q&euml; ka qen&euml; nj&euml; gjyle e r&euml;nd&euml; n&euml; politikat p&euml;r drejt&euml;si sociale, sidomos ato t&euml; pron&euml;sis&euml;.<\/p>\n<p>Q&euml;llimi yn&euml; &euml;sht&euml; e do t&euml; jet&euml; q&euml; sa m&euml; shum&euml; t&euml; riintegrohen ish t&euml; persekutuarit n&euml; jet&euml;n dhe shoq&euml;rin&euml; demokratike, aq m&euml; shum&euml; termi ISH do t&euml; mbetet nj&euml; shenj&euml; e t&euml; kaluar&euml;s totalitare, nj&euml; referenc&euml; e historis&euml;.<\/p>\n<p>Cil&euml;sorin ISH t&euml; pronar&euml;ve po ua heqim se ata po g&euml;zojn&euml; e do t&euml; g&euml;zojn&euml; realisht pronat e tyre.<\/p>\n<p>Cil&euml;sori ISH p&euml;r t&euml; p&euml;rndjekurit do t&euml; jet&euml; sepse t&euml; p&euml;rndjekur t&euml; rinj nuk ka dhe nuk do t&euml; ket&euml;.<\/p>\n<p>V.<\/p>\n<p>Trajtimi i &ccedil;&euml;shtjes s&euml; viktimave t&euml; totalitarizmit, pasardh&euml;sve t&euml; tyre dhe ish t&euml; p&euml;rndjekurve politik&euml;, n&euml; kontekstin e nj&euml; demokracie liberale, si&ccedil; &euml;sht&euml; sot shoq&euml;ria shqiptare, &euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje komplekse.<\/p>\n<p>N&euml; radh&euml; t&euml; par&euml;, &euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje politike. N&euml; sensin q&euml; shoq&euml;ria, shteti dhe institucionet duhet t&euml; njohin kat&euml;rcip&euml;risht p&euml;rmasat e k&euml;saj traume politike e shoq&euml;rore.<\/p>\n<p>Por edhe t&euml; krijojm&euml; kushtet q&euml; t&euml; drejtat dhe lirit&euml; t&euml; lul&euml;zojn&euml; p&euml;r t&euml; gjith&euml;, q&euml; institucionet demokratike t&rsquo;i forcojm&euml;, q&euml; vlerat demokratike t&euml; jen&euml; udh&euml;harta e Shqip&euml;ris&euml; europiane dhe q&euml; n&euml; t&euml; gjitha k&euml;to procese ish t&euml; p&euml;rndjekurit t&euml; g&euml;zojn&euml; akses, p&euml;rfshirje, kontribut dhe prosperitet.<\/p>\n<p>&Euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje ekonomike. Asnj&euml; kompesim, sado i konsideruesh&euml;m qoft&euml;,&nbsp;<\/p>\n<p>nuk mund t&euml; kthej&euml; jet&euml;t e humbura, t&euml; p&euml;rgjakura e t&euml; gjymtuara. Ne duhet t&euml; krijojm&euml; dhe synojm&euml; t&euml; krijojm&euml; kushtet q&euml; lirit&euml; ekonomike dhe tregjet e lira t&euml; jen&euml; aksesi dhe destinacioni i k&euml;tij grupi shoq&euml;ror.<\/p>\n<p>&Euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje ligjore. N&euml; tryez&euml;n time si edhe n&euml; kalendarin e pun&euml;s s&euml; Kuvendit kemi propozimet p&euml;r ndryshime n&euml; ligjin p&euml;r trash&euml;gimin&euml; kulturore dhe muzet&euml;, n&euml; ligjin p&euml;r garantimin e integritetit t&euml; personave q&euml; zgjidhen, em&euml;rohen ose ushtrojn&euml; funksione publike, n&euml; kuadrin ligjor e n&euml;nligjor p&euml;r pafaj&euml;sin&euml;, amnistin&euml;, rehabilitimin dhe d&euml;mshp&euml;rblimin e ish t&euml; d&euml;nuarve politik&euml; t&euml; regjimit komunist.<\/p>\n<p>K&euml;to propozime do t&euml; ken&euml; v&euml;mendjen time maksimale. Kuvendi do t&euml; b&euml;j&euml; m&euml; t&euml; mir&euml;n p&euml;r t&euml; plot&euml;suar e p&euml;rmir&euml;suar legjislacionin p&euml;r trajtimin, dinjitetin dhe prosperitetin e ish t&euml; p&euml;rndjekurve, njohjen&nbsp;<\/p>\n<p>e trash&euml;gimis&euml; s&euml; tyre politike, njer&euml;zore e komb&euml;tare, si pjes&euml; e historis&euml; dhe e trash&euml;gimis&euml; komb&euml;tare.<\/p>\n<p>Duke falenderuar Autoritetin dhe grupet parlamentare p&euml;r k&euml;to propozime, dhe duke qen&euml; se k&euml;to &ccedil;&euml;shtje nuk jan&euml; dhe nuk duhet t&euml; jen&euml; &ccedil;&euml;shtje partiake, do t&euml; synoj mb&euml;shtetjen dhe konsesusin e t&euml; gjith&euml; grupeve parlamentare p&euml;r shqyrtimin dhe miratimin e tyre.<\/p>\n<p>&Euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje sociale, e cila presupozon drejt&euml;si sociale dhe nxitjen e kontributit t&euml; tyre p&euml;r kohezionin social t&euml; shoq&euml;ris&euml; shqiptare.<\/p>\n<p>&Euml;sht&euml; nj&euml; &ccedil;&euml;shtje e edukimit demokratik e qytetar. Q&euml; brezat e sot&euml;m dhe t&euml; ardhsh&euml;m t&euml; Shqip&euml;ris&euml; t&euml; njohin k&euml;t&euml; faqe t&euml; historis&euml; son&euml;, e cila do t&rsquo;i b&euml;j&euml; ata, por edhe ne t&euml; gjith&euml;ve, t&euml; vet&euml;dijsh&euml;m dhe t&euml; p&euml;rgjegjsh&euml;m q&euml; dashuria e mund urrejtjen, e mira t&euml; keqen, mir&euml;kuptimi&nbsp;<\/p>\n<p>grindjet, toleranca konfliktin, urt&euml;sia dhun&euml;n dhe interesi publik e komb&euml;tar interesat individuale apo partikulariste.<\/p>\n<p>Prandaj kultura e respektit, paqes dhe pajtimit duhet t&euml; edukohet te brezat e rinj, n&euml;p&euml;rmjet sistemit arsimor dhe burimeve t&euml; tjera edukuese.<\/p>\n<p>Kuvendi do ta konsideroj&euml; k&euml;t&euml; nj&euml; aspekt t&euml; r&euml;nd&euml;sish&euml;m t&euml; misionit t&euml; tij si edukator publik, demokratik e qytetar.<\/p>\n<p>VI.<\/p>\n<p>Dhe s&euml; fundi, duke falenderuar edhe nj&euml;her&euml;&nbsp; organizator&euml;t e k&euml;saj veprimtarie, shpreh mir&euml;njohjen time dhe t&euml; Kuvendit t&euml; Shqip&euml;ris&euml; p&euml;r Qeverine Suedeze, Bashkimin Europian dhe Komisionin Nd&euml;rkomb&euml;tar p&euml;r t&euml; Zhdukurit p&euml;r mb&euml;shtetjen e veprimtarive t&euml; Autoritetit si edhe p&euml;r Qeverin&euml; e Zvicr&euml;s dhe Fondacionin Konrad Adenauer&nbsp; p&euml;r mb&euml;shtetjen q&euml; japin ndaj veprimtarive t&euml;&nbsp;<\/p>\n<p>Kujtes&euml;s.<\/p>\n<p>Mir&euml;njohja shkon gjithashtu p&euml;r komunitetet fetare, p&euml;r mb&euml;shtetjen e tyre shpirt&euml;rore e njer&euml;zore ndaj leht&euml;simit t&euml; integrimit shoq&euml;ror t&euml; k&euml;saj shtrese dhe ruajtjes s&euml; vlerave t&euml; liris&euml;, drejt&euml;sis&euml; e humanizmit.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Porto Palermo 23 Gusht 2024&#8211; Nje\u0308 dokument i Agjencise\u0308 Amerikane te\u0308 Inteligjence\u0308s (CIA), (Shkurt 1950), raporton pe\u0308r rruge\u0308timin ne\u0308 20 janar te\u0308 vitit 1950 te\u0308 14 makinave me persona te\u0308 internuar, pjese\u0308tare te\u0308 familjeve nacionaliste, nga burgu i Shkodre\u0308s drejt kalase\u0308 ne\u0308 Himare\u0308. Te\u0308 internuarit e rinj gjejne\u0308 aty te\u0308 tjere\u0308 si ata, te\u0308 transferuar [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":3818,"comment_status":"","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-3817","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-lajm-kryesor"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3817"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3817\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/aidssh.al\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}